Pühapäev on eestikeelse blogi päev

Kuna olen palju saanud tagasisidet, et miks ma eesti keeles ei kirjuta siis otsustasin, et pühapäeviti kirjutan. Soome keeles pean kirjutama, kuna see organisatsioon, kelle kaudu siia tulin, seda soovis. Ok, see selleks..

Ootasin väga nädalavahetust, kuna ammu juba olen tahtnud siia linna tulla ja siin on nii palju avastamist aga mida sa avastad, kui pikad päevad tööl oled. See töö võtab vaimselt päris läbi ja õhtuks ma olen suht väsinud. Aga siis tuligi juba laupäev.. Raske oli kohe valida, mida avastama lähen. Pika mõtlemise ja kaalumise peale otsustasin siis käia ära Edinburghi lossis. Loss on kõrge mäe otsas ja teda on põhimõtteliselt Edinburghi kesklinnast ilusti näha. Kuninglik loss on olnud siin vähemalt kuningas David I ajast kui ta valitses 12ndal sajandil aga arheoloogid on oma väljakaevamistes tõdenud, et esimesed inimesed võisid siin elada juba 2. sajandil. Ühesõnaga üks päris vana maja juba. Ok, lossikompleks siiski. Hiljem lossis enam kuningaid ei elanud ja kompleksi kasutati sõjaväe tarbeks. Seal asub sõjamuuseum, saab külastada vanglat kus 17ndal sajandil hoiti sõjavange ja käia väikeses toas, kus Shoti kuninganna Mary sünnitas tulevase Shoti ja Inglise kuninga Jamesi. Soovitan teil lugeda Mary kohta, ta polnud just kõige soosituim pliiats karbis. No igatahes kogu koht pulbitseb huvitavatest sündmustest ja üldse on see loss Shotimaa kõige külastatumaid kohti turistide hulgas. Õpilase pilet maksis 16£ ja soovitan maksta veel 3.50£ väikese raadio ja kõrvaklappide rendi eest, kus saate näiteks inglise või soome või vene või kasvõi hiina keeles kuulata lossi (kuri)kuulsat ajalugu. Loss ise aga näeb välja selline

 Kui kunagi kavatsete sinna minna siis soovitan pileti netist enne ära osta ja mitte minna lihtsalt kohapeale nagu mina ning seista pool tundi pileti järjekorras. Ja võite arvestada, et kuna Edinburghis on päris kõva tuul ja loss on veel omakorda kõrgel mäeotsas, siis tuul on kohati nii tugev, et pidin päris kinni hoidma kusagilt, et mitte lendu minna. Aga vaatamisväärt paik ja varuge aega 1,5-2h.

Selline ilus vaade on lossilt linnale. Seal keskel suure kumara katuse all on raudteejaam.

Ja seda õiget Shoti kultuuri õnnestus ka näha, on tavaline, et pruutpaar oma pulmapäeval käib lossis pildistamas. Jah, te näete õieti, on pruut ja peig, mitte kaks pruuti ;). Pulmaautot mul ei õnnestunud pildistada aga see oli sellise vanaegse takso moodi, hästi lahe. Hõissa pulmad! Ja soovime neile palju õnne ja armastust. 

Peale lossi külastamist kõndisin Edinburghi Playhousi, mis on siis kohalik teater või koht, kus erinevad etendused ja muusikalid etenduvad. Mõtlesin, et proovin õnne ja küsin, kas paari nädala pärast etenduval Riverdancile ka pileteid on, ja kujutage ette, mul õnnestuski sinna pilet saada! Jeeeee! Siis sellele õigele ja originaalsele! Uskumatu!

Hõljusin õnnest segasena oma piletiga teatrist välja kui järsku silmanurgast nägin kuidas üks vanaproua kokku kukkus. Tulin hetkega maa peale tagasi ja jooksin ta juurde aitama. Sain proua ärkvele ja kontrollisin ta teadvust ja adekvaatust ja aitasin ta istukile. Kõrvalseisjal palusin kiirabisse helistada ja siis tuli proua tütar, kes väga ära kohkus ja ise pea abi vajas. Otsustasin siis igaks juhuks nii kauaks sinna jääga kuni kiirabi kohale tuli. Vaene proua oli just mingilt etenduselt tulnud ja kuna see teater on väga suur ja inimesi väga palju ja treppidel kõndimist siis ühel hetkel tal lihtsalt sai õhk otsa ja minestas ära, tuli välja, et natuke oli ka südames viga. Sain teda veenda, et kiirabi peab ta siiski üle kontrollima kuna oli siiski hetke teadvusetu ja lõpuks naersime, et õnneks kõik see juhtus peale etendust, mitte enne ja isegi jõudis teatrist suveniiri osta. Lõpp hea kõik hea.

Täna, pühapäeval, otsustasin, et laisklen kodus. No sellest ei tulnud miskit välja, sest nii palju põnevaid kohti veel nägemata ja ma suisa kibelesin kodunt välja. Suutsin enda uue tuttava, ühe tüdruku Kolumbiast ka kaasa meelitada ja läksime Mary's King Close muuseumisse. Mary's King Close on selline 16. sajandil olev tänav, maapinnast allpool. Vaesemad inimesed elasid allpool majades ja natuke jõukamad ülevalpool. Seda on raske kirjeldada, ma pole iial varem sellist tänava moodi allpool maapinda-asja näinudki ega sellest kuulnud. No ühesõnaga, mingi lilleline elu seal inimestel ei olnud. Kitsad ruumid, pimedus, katk, hais, kuna lehmad, lambad, koerad, kassid, kanad, inimesed- kõik elasid samas kohas ja võite ise arvata, kui mingisugust kanalisatsiooni moodi värki polnud.. Mary's King Close kohta on palju erinevaid legende ja seal toimus mõrvu jne jne. Sinna peab eelnevalt kohale minema ja panema kinni aja, rühmas on 20 inimest, ja rühm viiakse sinna alla iga 15 minuti tagant oma giidiga, mis on väga hea, sest giid jutustab väga ilmekalt, mis ja kus toimus. Eriliselt jäi mulle südamesse üks väike kamber, kus teatavasti 90ndatel aastatel üks jaapani selgeltnägija tuli tegema dokumentaalfilmi sellest kohast. Väikesesse kambrisse jõudes ütles ta, et seal valitseb liiga palju paha aurat ja tahtis ruumist ära minna, kui järsku tundis, et keegi teda jakist sikutab. Ta pööras ümber ning nägi väikest tüdrukut, kel seljas katkised ja räpased riided. Tüdruk ütles, et ta nimi on Annie, et ta on väga kurb, sest ta vanemad on ta hüljanud ning ta on kaotanud oma kuldsete juustega nuku. Jaapani selgeltnägija jooksis sealt välja, üles tänavale, esimesse poodi, kust ostis Shoti rahvariietes kuldsete juustega nuku ning tõi selle Anniele. Ja hiljem külastajad, kes on sellest kuulnud, on toonud Anniele nukke, või mängukarusi või midaiganes mänguasja, ja need kõik on seal toakeses. Tahtsin ka Anniele miskit niiväga anda aga mul ei olnud ühtegi mänguasja käepärast. Järsku tuli meelde, et ostsin oma tütrele ühest poest ilusad kuldsed sätendavad juuksekummid, võtsin need kotist välja ja jätsin sinna, no järsku ta tahab oma nuku juuksed soengusse panna? Ja ma vannun, sel hetkel kui need sinna jätsin, olid teised juba sellest toast ära läinud, mul käis üle kuumalaine. Ma ei tea, millest. Aga no, millestki see oli ja mul oli lihtsalt hea meel, et sain midagi talle jätta. Teie endi otsustada, kas usute selliseid asju või mitte aga mina usun. 

Oli huvitav kogemus see väike tunnike ja päris põnev. Jälle, kui kunagi olete tulemas Edinburghi, külastage seda kindlasti. Ja tooge väikesel Anniele midagi, millega ta võiks mängida..

Homme taas uus nädal ja uus tööpäev ja ootan põnevusega, mida kõike see päev mulle toob. Teile soovin sinna ilusat uue nädala algust!